Juureravi

Juureravi vajavad sellised hambad, milles on tekkinud pulpiit ehk hambanärvi põletik või selle tüsistusena periodontiit ehk hammast alveooli kinnitavate kudede põletik. Kõige sagedamini tekib pulpiit sügava kaariese kahjustuse tagajärjel, mille puhul mikroobid tungivad pulbiruumi e. hambaõõnde, kahjustades seal olevat hambanärvi ja veresooni.

Pulpiit võib olla äge või krooniline. Ägeda pulpiidi iseloomulikeks sümptomiteks on söömisel tekkiv temperatuuri tundlikkus algul külmale, hiljem ka kuumale, kusjuures valu jääb kestma ka peale ärritaja (näit. jäätis, kuumad joogid jne) eemaldamist. Põletiku süvenedes võivad valuhood tekkida ka iseenesest. Ägeda valu põhjus peitub hambaõõne jäikuses, kus tekkinud põletikuline turse põhjustab survet veresoontele ja patsient tunneb iseloomulikku ägedat pulseerivat valu. Krooniline pulpiit kulgeb aga sageli hoopis ilma kaebusteta ja alles hambaarsti juures hamba parandamise käigus avastatakse, et karioosne kahjustus ulatub pulbiruumini.
Sellistel juhtudel on hambaõõnde tunginud mikroobid, hambaõõs on infitseerunud ja hamba säilitamiseks on vajalik juureravi, et vältida hilisemaid tüsistusi. Juurekanali avamise puhul kasutatakse tuimastuseks lokaalanesteesiat ja patsiendile on see protseduur valutu.

Kui pulpiit jääb ravimata, levib infektsioon juuretipu kaudu hambajuurt ümbritsevatesse kudedesse ja lõualuusse, tekitades periodontiidi. Ka periodontiit võib olla äge või krooniline. Äge periodontiit tekitab tugevat valu (eriti söömisel kui hammas on surve all) ja hiljem paistetust, mis on põhjustatud põletikulise vedeliku levikust pehmetesse kudedesse.

Krooniline periodontiit võib kulgeda aga aastaid ilma kaebusteta ja avastatakse alles juhuslikult hambaarsti juures röntgenpilti tehes. Sageli on sellisel juhul tegemist hammastega, kus on väga vanad ja mittekvaliteetsed täidised. Periodontiidi puhul on tegemist nn. ”surnud hambaga” kus hambaõõnes olevad närvid ja veresooned on nekrotiseerunud. Hamba säilitamiseks tuleb eemaldada vana täidis ja alustada juureravi.

Juureravi eesmärgiks on nii pulpiidi kui periodontiidi ravimisel eemaldada juurekanalitest infitseeritud ning kahjustatud pulbikude. Juurekanalitele antakse soovitud kuju, mis võimaldab hiljem kanalid täita.
Juurekanaleid puhastatakse mehhaaniliselt spetsiaalsete juurekanali instrumentide abil ning samal ajal töödeldakse kanaleid ka erinevate medikamentidega. Kanalite puhastamise järel asetatakse hambasse ravim ja ajutine täidis. Kindlasti on juureravi käigus vaja teha mitmeid röntgenpilte, et hinnata kanalite kuju ja pikkust ning kontrollida ravi tulemusi.
Kui infektsioon on juurekanalitest likvideeritud ja põletikukolle taandunud, järgneb kanalite täitmine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid guttapercha tihvte, millega suletakse kanalid hermeetiliselt. Juuretäidise peamiseks eesmärgiks on takistada uue infektsiooni pääsu juurekanalisse. Sellele järgneb hambakrooni taastamine täidismaterjaliga. Juureravi käigus võib esineda hamba hellust ja valulikkust, mis tavaliselt möödub . Harva võib juureravi alustades põletik ägeneda ning tekkida valu isegi siis, kui enne ravi alustamist oli hammas kaebusteta
Üksikutel juhtudel osutub vajalikuks ka antibiootikumi ravikuur, mille määrab arst.

Ravi kestus varieerub, sõltudes põletiku suurusest ja ravi kulgemisest. Pulpiidi puhul võib see kesta nädala või mõned kuud. Ulatuslike põletikukollete olemasolul võib periodontiidi ravi kesta aga paar kuud kuni pool aastat. Raviperioodil tuleb teha 2-4 röntgenit.

Kaasaegsete meetoditega teostatav juureravi eeldab digitaalset röntgenaparatuuri, et ravi käiku ja tulemusi hinnata, patsiendilt aga kannatlikkust ravitulemuste ootamisel.

Tulemuslik juureravi säilitab patsiendi hamba ja organism vabaneb infektsioonikoldest.